Happe ja leelise vahekorda ükskõik millises lahuses nimetatakse happe-leelise tasakaaluks. Happe-leelise tasakaalu iseloomustab spetsiaalne näitaja pH (power Hidrogen - "vesiniku jõud"), mis näitab vesiniku aatomite arvu antud lahuses. Inimese organismil on kindel happe-leelise vahekord, mida iseloomustab pH (vesiniku) näitaja. pH näitaja suurus sõltub vahekorrast positiivselt laetud ioonide (kujundavad happelise keskkonna) ja negatiivselt laetud ioonide vahel (kujundavad leeliselise keskkonna).
Organism püüab pidevalt seda vahekorda tasakaalustada, hoides rangelt kindlat pH taset.
Rikutud pH tasakaalu tõttu võib tekkida palju tõsiseid haigusi.
Kui pH tase on täpselt 7,0, siis räägitakse neutraalsest keskkonnast. Mida madalam on pH tase, seda happelisem on keskkond (6,9 kuni 0). Leeliselisel keskkonnal on kõrge pH tase (7,1 kuni 14,0).
Happeline keskkond - рН on 0 kuni 6,9.
Leeliseline keskkond - рН on 7,1 kuni 14,0.
Inimese keha koosneb 70% ulatuses veest, seepärast on vesi üks selle kõige olulisemaid koostisosasid.
Kontrollige oma happe-leelise tasakaalu pH testribade abil.
Indikaatorina toimiv lakmuspaber tagab ükskõik millise vedeliku (joogivee, jookide), sealhulgas kehavedelike (sülje, uriini, sperma, tupe keskkonna happelisus jne) pH taseme kiire ja säästliku mõõtmisviisi.
Lakmuspaber – seda ei kasutata mitte ainult keemialaborites, see on vajalik igas perekonnas.
Lakmus – see on värvaine, mida saadakse mõnedest samblike liikidest. Selle koostises leidub aineid, millel on võime muuta oma värvust hapete ja leeliste olemasolu korral. Neid aineid nimetatakse indikaatoriteks ja neid kasutatakse keskkonna reaktsioonilisuse kindlaksmääramisel. Keskkond võib olla neutraalne, happeline ja leeliseline.
Väga tähtis on pöörata tähelepanu organismi sisekeskkonna pH taseme muutumisele ja rakendada vajadusel edasilükkamatuid meetmeid. pH testribade abil saab oma pH taset kodust väljumata lihtsalt, kiiresti ja täpselt kindlaks määrata.
- Kui uriini pH tase kõigub hommikuti vahemikus 6,0 - 6,4 ja on õhtul vahemikus 6,4 - 7,0, siis funktsioneerib teie organism normaalselt.
- Kui sülje pH taseme mõõtmisel jääb pH taseme näit kogu päeva jooksul vahemikku 6,4 - 6,8, siis näitab see samuti, et teie organism on terve.
- Sülje ja uriini kõige optimaalsem pH tase on kergelt happeline ja jääb vahemikku 6,4 - 6,5.
Parim aeg pH taseme kindlaksmääramiseks on – 1 tund enne sööki või 2 tundi pärast sööki. Kontrollige oma pH taset kaks korda nädalas 2-3 korda päevas. Oma pH taseme mitteteadmine võib lõppeda kurbade tagajärgedega.
Suurenenud happelisus organismis.
Suuremal osal inimestest avaldub pH taseme tasakaalustamatus suurenenud happelisuse kujul (atsidoosi seisund).
Sellises seisundis omastab organism halvasti selliseid mineraale nagu kaltsium, naatrium, kaalium ja magneesium, mis viiakse tänu suurenenud happelisusele organimist välja. Mineraalide vaeguse tõttu kannatab eluliselt tähtsate elundite talitlus. Õigeaegselt avastamata atsidoos kahjustab organismi märkamatult, kuid pidevalt mitmete kuude ja isegi aastate jooksul.
Alkoholi kuritarvitamine on sageli atsidoosi tekkimise põhjuseks. Atsidoos võib tekkida ka diabeedi tüsistusena.
Atsidoosi korral võivad tekkida järgmised probleemid:
- Südame-veresoonkonnasüsteemi haigused, kaasa arvatud püsiv spasm veresoontes ja hapniku kontsentratsiooni vähenemine veres.
- Kehakaalu suurenemine ja diabeet.
- Neeru- ja kusepõie haigused, kivide teke.
- Immuunsuse nõrgenemine.
- Vähi tekkimist soodustavate vabade radikaalide kahjuliku toime suurenemine.
- Luude hõrenemine, mis võib lõppeda reieluukaela murruga, samuti teiste tugi-liikumisaparaadi häirete, nagu näiteks osteofüütide (luuogade) teke.
- Piimhappe kogunemisega seotud liigesevalude tekkimine ja valuaistingute avaldumine lihastes.
- Üldine nõrkus.
Suurenenud leelisesisaldus organismis.
Suurenenud leelisesisaldust organismis nimetatakse alkaloosiks, mille esinemise korral on mineraalide omastamine samuti häiritud. Toidu omastamine toimub tunduvalt aeglasemalt, mis võimaldab toksiinidel seedetraktist verre tungida.
Suurenenud leelisesisaldus organismis on ohtlik ja korrigeerimisele raskesti alluv. Reeglina tekib selline olukord leelist sisaldavate ravimite tarvitamise tagajärjel.
Suurenenud leelisesisalduse korral võivad tekkida:
- Probleemid naha ja maksaga.
- Tugev ning ebameeldiv lõhn suust ja kehast.
- Parasiitide elutegevuse aktiviseerumine.
- Mitmesuguseid allergiailminguid, sealhulgas selliseid, mis on seotud toidu ja keskkonna saastumisega.
- Krooniliste haiguste ägenemine.
- Kõhukinnisus ja muud soolestikuga seotud probleemid.
Uriini pH tähtsus.
Uriini pH taseme testide tulemused näitavad kuivõrd hästi omastab organism selliseid mineraale nagu kaltsium, naatrium, kaalium ja magneesium. Neid mineraale nimetatakse "happelisteks summutiteks", kuna need reguleerivad happelisuse taset organismis. Kui happelisus on liiga kõrge, siis organism ei tooda hapet, vaid peab seda neutraliseerima. Selleks hakkab organism võtma mineraale erinevatest organitest, luudest ja mujalt, et neutraliseerida happe ülejäägid, mis hakkavad kudedesse kogunema.
Sellisel viisil toimub happelisuse taseme reguleerimine.
Sülje pH tähtsus.
Samuti on mõistlik teada oma sülje pH taset. Testimistulemused näitavad seedetrakti fermentide aktiivsust, eriti maksa ja mao oma. See näitaja annab ettekujutuse nii kogu organismi kui ka selle üksikute süsteemide talitluse kohta. Osadel inimestel võib olla nii uriini kui ka sülje pH tase kõrgendatud – sellisel juhul on tegemist "topelthappelisusega".
Teie tervise huvides on hoida õiget pH tasakaalu.
Isegi „kõige õigem” raviprogramm ei hakka efektiivselt toimima, kui teie pH tasakaal on rikutud.