Hüaluroonhape

02.04.2021

Hüaluroonhape



Hüaluroonhappe kasutamine muutub üha populaarsemaks kosmeetiliste protseduuride ja kosmeetiliste operatsioonide tegemisel, samuti oftalmonoloogias ja kirurgias. Kuid paljud ei tea, milles seisnevad selle olulised funktsioonid ja milleks on see vajalik.

Sellest artiklist saate teada hüaluroonhappe kohta kõik vajaliku: selle kasulikkus ja kahjulikkus organismile, kuidas suurendada sisaldust, kuidas õigesti kasutada, et saada kõige kiirem ja kvaliteetsem efekt?

Pärast kasulike omaduste kinnitamist, millest tuleb allpool juttu, hakkasid teadlased otsima erinevaid võimalusi selle saamiseks või sünteesimiseks. Algselt oli see ainult loomse päritoluga, kuid aja möödudes leiti selle sünteesimiseks mõned moodused, mis olid seotud bakteritega, kes sünteesisid hüaluroonhapet kindlate keskkonnatingimuste juures.

Hüaluroonhapet sünteesitakse kõigis meie organismi rakkudes, kuid kõige suurema sisaldusega on sidekoe rakud. Ainete süntees ei saa kesta igavesti, ja kahjuks vanusega hüaluroonhappe süntees aeglustub. Kui selle varud ammenduvad, siis hakkab nahk veetustuma ja vananema. Samuti vähendavad sünteesitava hüaluroonhappe kogust nagu ka selle ammendumise kiirust ultraviolettkiired (päikesekiired). Seepärast ei tohiks lõõmava päikese käes pikalt viibimise korral päikesekaitsekreeme ära põlata.

Mis asi on hüaluroonhape?

Hüaluroonhape kujutab endast orgaanilist polüsahhariidi, mis täidab naha jaoks ehitusfunktsiooni, samuti kuulub see side- ja närvikoe rakkudevahelise aine koostisesse. Peamiseks teguriks, milleks organism hüaluroonhapet vajab, on oskus säilitada rakkudes vett. Üks molekul suudab kinni hoida niiskust koguses, mille kaal on 1000 korda suurem selle enda kaalust, kaitstes sellega sidekoe rakke veetustumise eest.

Hüaluroonhappe avastas 1934. aastal saksa biokeemik Karl Meier härja silma klaaskehas. Sellest ajast saadik algasid kõikvõimalikud uuringud hüaluroonhappe mõju väljaselgitamiseks inimese organismile.

Milles seisneb hüaluroonhappe kasulikkus organismile?

Hüaluroonhappe roll organismis on otseselt seotud niiskuse säilitamise ja rakkudevahelise aine kaitsmisega veetustumise eest. Esmajärjekorras mõjub see positiivselt naha seisundile, kuna aeglustab vananemisprotsesse. Just seepärast hakkasid hüaluroonahpet nii tugevalt armastama naised kogu maailmas: see noorendab, teeb naha pringiks, taastab loomuliku näojume.

Mitte vähem tähtis pole hüaluroonhappe kasulikkus liigestele. Vanusega või mõningate haiguste või traumade tagajärjel kaotab liigeste sidekude niiskust, pärast mida algavad neis valulikud aistingud. Nii näiteks on osteoartiidi korral, kui põlves tekivad tugevad valud, üheks kõige efektiivsemaks mooduseks liigeste kaitsmisel hüaluroonhappe süstid. Protseduuri tehakse 1 kord nädalas 2-5 nädala jooksul, pärast mida kaob valu põlvedest mõneks nädalaks kuni mitmeks kuuks.

Kuidas mõjutab hüaluroonhape organismi:  

  • reguleerib sidekudedes veetasakaalu;
  • teeb naha elastseks, pringiks ja pehmeks;
  • osaleb kollageeni sünteesis, mis on ealisele nahale samuti vajalik;
  • soodustab organismi kahjustatud rakkude kiiret regenereerimist;
  • moodustab nahale kandmisel spetsiaalse kile, mis suudab õhust niiskust haarata;
  • tõhustab organismis põletikuvastaseid protsesse.

Kuidas suurendada organismis hüaluroonhappe hulka?

Inimesed, kelle organismis pole enam piisavalt palju iseenda poolt sünteesitud hüaluroonhapet, võivad saada seda ainet väljastpoolt. Selleks on mitu moodust:

  • süstimismeetod (aine lokaalne sisseviimine nõelaga süstla abil);
  • süstimisvaba meetod (hüaluroonhapet sisaldavate kreemide ja vedelike kasutamine);
  • peroraalne meetod (biolisandite manustamine).

Traditsiooniliseks on süstimismeetod, kuid sellel on tõsised miinused. Süstide tegemine kodustes tingimustes on tervisele ohtlik — parem on pöörduda spetsialistide poole. Seejuures esinevad süstide poolt põhjustatud valuaistingud igal juhul.

Kreemide kandmine naha probleemsetele piirkondadele on samuti küllaltki levinud, kuid see on vähem efektiivne meetod. Selle miinuseks on nõrk ja lühiajaline mõju.

Praegu on kõige populaarsemaks meetodiks saanud biolisandite kasutamine. Hüaluroonhappe seespidisest kasutamisest saadav kasu on praktiliselt samasugune nagu süstimismeetodi korral, ja pole võrreldav efektiga, mis saadakse kreemide ja teiste välispidise pealekandmisega meetoditega. Seejuures on biolisandid süstidest tunduvalt ohutumad ning nende manustamine ei põhjusta mitte mingisuguseid valuaistinguid ega isegi ebameeldivaid tundeid. Preparaatide annused, manustamise aeg ja kestus on kirjas kasutamisjuhendis, mille koostamisel on tootja tuginenud rohkearvulistele uuringutele.

Kokkuvõte

Hüaluroonhappe toime inimese organismile seisneb selle võimes kaitsta nahka, samuti liigeseid veetustumise eest. Kuid hüaluroonhappe kasulikkus ja kahjulikkus sõltub oskusest seda kasutada. Kõige ohtlikumaks on süstimismeetod, aga kõige mugavamaks — peroraalne. Seejuures on vedelate toidulisanditega organismi viidud hüaluroonhape sama tõhus nagu süstimismeetodi korral.